Eesti kultuuritegelased Haapsalus

Sellel aastal saab Haapsalu 725- aastaseks. See aeg on kümne 70-aastase inimese eluea pikkune. Aja mõiste avardub hämmastavana. Haapsalu on geneesi järgi vana linn , on olnud peamise funktsiooni järgi kolm sajandit Saare-Lääne Piiskopkonna ja pool sajandit Haapsalu krahvkonna pealinn , poolteist sajandit kreisi (maakonna) linn , teadmata arv sajandeid sadamalinn , poolteist sajandit kuurortlinn. Praegu on kuurortlinn ja elanikearvu järgi väikelinn .

Igal linnal on oma ajalugu. Haapsalu ajalugu on mitmekesine ja rikas ning seda ilmestavad erinevad eesti kultuuritegelased , kes on seotud ühel või teisel mõel Haapsaluga. Haapsalu on sünnikohaks mitmetele silmapaistvatele kultuuritegelastele. Paljud kuulsad inimesed on linna külastanud, siin puhkust veetnud või end ravinud. Kuulsaks merekuurordiks kujunemisel võlgneb Haapsalu Väike- viigis, Tagalahes ja Voosi kurgus leiduvale meremudale, mis suurepäraste raviomadustega.

Esimesena uuris Haapsalu lahe muda dr med Carl Abraham Hunnius ( 1797- 1851), kes juhtis arstide tähelepanu selle ravitoimele, rajas mudaravile teadusliku aluse ning kujunes Eesti kurortoloogia rajajaks.

1755. a sündis Haapsalus luuletaja ning " Tarto maa rahwa Naddali- Lehe" väljaandja Gustav Adolph Oldekop , kellest on säilinud üle 40 lõuna- eesti- murdelise luuletuse.

Haapsalus sündis ja õppis kreiskoolis kuulus keeleteadlane Ferdinand Johann Wiedemann (1805- 1887). Akadeemik F. J. Wiedemanni suureulatuslik teaduslik töö soome- ugri keelte ja botaanika alalt ei ole nuudisajani oma tahtsust minetanud. Keeleteaduse suurkuju auks on endine Rüütli tänav tema nime saanud, majale nr 25, milles F. J. Wiedemann elas suvekuudel veel küpse teadlasenägi ja kust ta käis oma botaanikaalaseid kogusid täiendamas, on asetatud memoriaaltahvel.

Haapsalu lähedal Ridalas sündis eesti esimene aiandusteadlane Jaan Spuhl (1859- 1916), kes ajakirjanikuna kasutas Läänemaa ladinakeelsest nimest tuletatud pseudonüümi J. Rotalia. Aklimatiseerimise ja sordiaretamise eesmärgil rajas ta Vormsi saarele ja hiljem Haapsalusse puukooli ja katseaia. Oma uurimuste käigus kirjutas J. Spuhl- Rotalia mitmed käsiraamatud, millest suure tünnustuse võitis " Pomoloogia" I- II.

Lähedalt on Haapsaluga seotud nimeka eesti helilooja ja esimese eestlasest muusikaprofessori Rudolf Tobiase ( 1873- 1918) elu. Ta õppis Haapsalu kreiskoolis , samaaegselt käis klaveritundides pianist Katharina von Gerneti juures ja mängis linnakirikus orelit. Väikesse majakesse Sadama tn 23 tuli ta suviti meeleldi ka meheeas, siin elasid ta ema ja õed. Aafrika ranna juures väikeses pargis asub R. Tobiase mälestussammas.

Haapsalus käis koolis ja elas mõne aasta eesti kunsti suurkuju Ants Laikmaa ( 1866- 1942). Tagakiusatuna Haapsalu linnapea Ungern- Sternbergi poolt, kellest ta oli karikatuure teinud, oli Laikmaa sünnitud Haapsalust lahkuma 1903. Aastal, kuid elu lõpuni säilitas ta linnaga tihedad sidemed . Kadarpiku kulla rajas kunstnik oma päriskodu, nägu ta ise seda kutsus. A. Laikmaa viimane puhkepaik on sealsamas.

Aastatel 1919- 1934 töötas Läänemaa koolinõunikuna luuletaja Ernst Enno ( 1875- 1934). Tuntud lastelaulude looja veetis sageli puhketunde Õhtukaldal istudes või jalutades. Lauliku armastatud paiga ühel haljasalal seisabki kõrgel paekivist pjedestaalil tema pronksbüst. E. Enno on maetud Haapsalu vanale kalmistule.

Haapsalu lähedal Saanika külas sündis helilooja , koorijuht ja muusikapedagoog professor Cyrillus Kreek ( 1889- 1962). Ta elas pikemat aega Haapsalus , kus ta oli muusikaelu suunajaks. Helilooja on maetud Haapsalu vanale kalmistule. Maja Väike- Viigi kaldal, kus C. Kreek elas , on tähistatud memoriaaltahvliga.

Lugupidamisega kutsusid haapsallased kodulinna kunstnikuks skulptor ja maalikunstnik Roman Haavamäge ( 1891- 1964) .1921. a sai temast Haapsalu elanik ning ta hakkas kuurordi üldisel kujundamisel ja suvitusrajooni kaunistamisel kohe kaasa rääkima. Ta lõi arvukalt dekoratiivseid skulptuure (päikesekell, vaasid, sambad, barjäärid, figuurid). Haapsalut võime nimetada skulptuuride linnaks ja seda peamiselt tänu kujur R. Haavamäe loomingule.